Õppetöö

Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise printsiibid ja kord

TALLINNA MUSTAMÄE REAALGÜMNAASIUMI HINDAMISE KORD



1.ÜLDSÄTTED

1.1. ÕPILASTE TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMISE EESMÄRGID:

1. Toetada õpilase arengut - anda objektiivset tagasisidet tema teadmiste omandamise tasemest, vajalike oskuste, vilumuste ja kompetentside kujundamisest ning õppimissaavutustest.

2. Toetada õpilase positiivset enesehinnangut ja õpimotivatsiooni kujunemist ning õpilast edasise haridustee valikul.


3. Suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.


1.2. INFORMATSIOON HINDAMISEST JA HINNETEST.

1. Teadmiste ja oskuste printsiibid ja kord on sätestatud kooli õppekavas ning on kättesaadavad lapsevanemale, hooldajale, kasuvanemale (edaspidi lapsevanem), õpilasele, õpetajale ning on
avalikustatud kooli veebilehel „Õppetöö" lingi all.


2. Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise printsiipe ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja ning aineõpetajad iga õppeaasta algul.


3. Õpilaste käitumise ja hoolsuse hindamise printsiipe ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja.

4. Õpilasel on õigus saada klassi- või aineõpetajalt ja elektroonilise päeviku kaudu teavet oma hinnete kohta.


5. Lapsevanemal on õigus elektroonilise päeviku kaudu, klassijuhatajalt või aineõpetajalt saada teavet oma lapse teadmiste ja oskuste ning hoolsuse ja käitumise hindamise printsiipide ja korra kohta, samuti teada saada oma lapse hinnetest või sellest, kuidas hinnatakse tema lapse teadmisi ja oskusi.


6. Õpetaja on kohustatud panema hinded elektroonilisesse päevikusse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast kirjaliku töö toimumist ning mitte hiljem kui järgmisel päeval pärast suulist vastust.


1.3. TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMISE KORD


(1) Õpilaste teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esinemiste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktilise tegevuse alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.


(2) Õppeveerandi, poolaasta või kursuse alguses teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaines nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise tähtajad ja vormid.


(3) Õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) tähtajad kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega ja kantakse elektroonilisesse päevikusse kontrolltööde
graafikusse.

(4) Individuaalse õppekava järgi õppiva õpilase teadmised ja oskused hinnatakse individuaalses õppekavas ette nähtud korras.


(5) Õpetaja poolt hinnatavate ülesannete täitmine (suuline vastus, kirjalik või praktiline töö) on õpilasele kohustuslikud. Hinnatava töö täitmisest keeldumine võrdub materjali mitteomandamisega ning seda hinnatakse hindega „nõrk", mis võrdub "1". Sellisel juhul õpilasel ei ole õigust nõuda järelvastamist.

(6) Kui õpilane puudub tunnist, siis hinnet ei panda, märgitakse ainult puudumine.

Õpilase tundidest pikema puudumise korral lahendatakse kokkuvõtva hindamise küsimus
kooskõlastuses õpetajaga, erijuhtumitel gümnaasiumi juhtkonnaga. Teemat kokkuvõtvast tunnist puudumisel on õpilane kohustatud töö täitma. Töö vormi, aja ja koha määrab õpetaja.


Õpetaja otsusega õpilane võib olla vabastatud kokkuvõtva töö sooritamisest järgmistel juhtudel:
- jooksvates tundides antud teemal õpilase töö näitas materjali omandamist soovitud tasemel;
- õpilane näitas häid tulemusi aineolümpiaadil, viktoriinil, konkursil, ainevõistlustel ning teistel piirkonna-, linna- ja vabariiklikul tasemel.


 (7) Kui hindamisel avastatakse kõrvalise abi kasutamise või mahakirjutamise fakte, siis suulist vastust (esinemist), kirjalikku või praktilist tööd, õpilase praktilist tegevust hinnatakse hindega „nõrk", mis võrdub "1". Sel juhul õpilasel ei ole õigust nõuda järelvastamiseks.


(8) Analüüsides kirjaliku, praktilise ja kontrolltöö tulemusi aineõpetaja ei teata kõigi kuuldes hindeid ja ei aruta avalikult töö tulemusi ilma õpilase nõusolekuta.


(9) Kui õpilane on kehalise kasvatuse tundidest vabastatud, siis õpetaja määrab talle mingi muud tüüpi ülesande (referaadi, loomingulise- või uurimistöö jms), mida hinnatakse vastavalt seda tüüpi tööde hindamise üldkriteeriume arvestades.


1.4. KOONDHINNE JA HINDE ÜLDJUHUD


(1) Põhikoolis on koondhindeks veerandi, poolaasta, õppeaasta hinne teadmiste ja oskuste eest ning gümnaasiumi astmes kursuse ja kooliastme kokkuvõttev hinne.


(2) Poolaasta hinded pannakse välja nendes ainetes, milles õppeaasta jooksul toimus 1 õppetund nädalas.


(3) Veerandi-, poolaasta- ja kursusehinne pannakse välja vähemalt kolme hinde alusel, mida õpilane sai vastava perioodi jooksul.


(4) Veerandi-, poolaasta-, kursusehinne pannakse välja lähtudes kõikide hinnete keskmisest tulemusest, mida õpilane sai vastava perioodi jooksul.


(5) Põhikoolis pannakse õppeaine aastahinne välja veerandi- või poolaastahinnete alusel.


(6) Koondhinne kooliastme eest (10.-12.klass) pannakse välja lähtudes kõikidest kursusehinnetest, mida õpilane sai vastava perioodi jooksul.


(7) Kui hinnete keskmine on 2,5 või 3,5 või 4,5, siis pannakse koondhinne vastavalt õpetaja äranägemisele.

(8) Kui õpilasel on mitterahuldav veerandi-, poolaasta-, kursusehinne, siis antakse talle võimalus likvideerida võlgnevus 10 tööpäeva jooksul järgneva veerandi/kursuse alguses õpetaja poolt määratud korras.

(9) Kui põhikooli õpilasel on kahe õppeveerandi või esimese poolaasta jooksul mitterahuldavad hinded, siis töötab aineõpetaja koostöös kooli psühholoogiga sellele õpilasele välja antud aines individuaalse
õppekava. Individuaalne õppekava peab soodustama vajalike teadmiste ja oskuste omandamist.

(10) Kui veerandi-, poolaasta- või kursusehinne jäi panemata seoses õpilase puudumisega üle 50% tundidest ning õpilane ei kasutanud võimalust materjali järelvastata, siis koondhinde välja panemisel arvestatakse, et õpilase teadmised ja oskused antud kursuse läbimisel vastavad hindele „1" (nõrk).


(11) Täiendavale õppetööle jäänud õpilase aasta- või kooliastmehinne pannakse täiendava õppetöö lõppedes ning selle tulemusi arvestades.


(12) Gümnaasiumiastme hinded pannakse 12. klassi õpilasele välja enne riigieksami läbiviimist. Gümnaasiumiastme hinded teistes ainetes pannakse välja enne õppeperioodi lõppu. Gümnaasiumiastme hinded ainetes, milles õpilasele oli määratud täiendav õppetöö, pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõpetamist.


(13) Direktori nimele esitatud kirjaliku avalduse alusel, mis on esitatud septembri lõpuks, on gümnaasiumi astme õpilastele lubatud parandada eelmiste õppeaastate üks kursusehinne mitte hiljemalt kui jooksva õppeaasta esimese poolaasta lõpuks.


Septembri lõpuni direktori nimele esitatud kirjaliku avalduse alusel 9.klassi õpilasel on lubatud parandada eelmistel õppeaastatel saadud üks aastahinne mitte hiljemalt kui jooksva õppeaasta esimese poolaasta lõpuks.


(14) Erandkorras moodustatakse õppenõukogu otsusel ja aineõpetaja nõusolekul, direktori käskkirja alusel ainekomisjon ning 12.klassi õpilasel lubatakse lisaks parandada mitte rohkem kui kolm kursusehinnet kahe eelmise õppeaasta eest.


1.5. HINNETE NING SÕNALISTE HINNANGUTE VAIDLUSTAMINE JA
VAIDLUSKÜSIMUSTE LAHENDAMINE


(1) Õpilasel ja lapsevanemal on õigus hinde või suulise hinnanguga rahulolematuse korral pöörduda aineõpetaja poole selgituste saamiseks kümne päeva jooksul pärast hinde teada saamist.

(2) Õpilase hindamisega seotud vaidlusküsimusi lahendab kool õpilase või lapsevanema põhjendatud taotluse alusel. Otsusest informeerib kool õpilast ja lapsevanemat kirjalikult 5 päeva jooksul peale otsuse vastuvõtmist.


2. KASUTATAV HINDAMISSÜSTEEM


Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium oma õppeasutuse keskel piirdub viiepallise hindamissüsteemiga.

(1) Hinde „5" (väga hea) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus on täiel määral õppekava nõuetele vastav (90-100%).


(2) Hinde „4" (hea) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus on peamiselt õppekava nõuetele vastav, kuid on olemas väiksemaid vigu või vastus ei ole täielik (75-89%).


(3) Hinde „3" (rahuldav) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus on peamiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb vigu ning puudusi (50-74%).


(4) Hinde „2" (puudulik) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu (20-49%).


(5) Hinde „1" (nõrk) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus ei vasta õppekava nõuetele (0-19%).

 

Hinne

Vastavus õppekava nõuetele

„5"

«väga hea» 90 – 100%

„4"

«hea» 75 - 89%

„3"

«rahuldav» 50 – 74%

„2"

«puudulik» 20 – 49%

„1"

«nõrk» 0 – 19%



3. KUJUNDAV HINDAMINE

Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid
edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

Üks koord poolaastas iga õpetaja peab andma õpilasele kujundava hinnangu ning vormistama selle e-päevikus.

Kujundava hindamise hinnangut nendes õppeainetes, mida õpitakse üks kord nädalas, võib e-päevikusse sisse kanda üks kord aastas.

4. SUULISTE NING KIRJALIKE SÕNALISTE HINNANGUTE KASUTAMINE 1.-2. KLASSI
ÕPILASTE OSKUSTE JA TEADMISTE HINDAMISEL.

(1) Õppeprotsessi käigus antakse õpilasele tema teadmiste ja oskuste suulised ja kirjalikud sõnalised hinnangud. Õppeveerandi, poolaasta ning õppeperioodi lõpus antakse kirjalikult kokkuvõtvad sõnalised
hinnangud, millel ei ole numbrilist ekvivalenti.

(2) Kokkuvõtvad sõnalised hinnangud kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes ning tema üldkompetentsi lähtudes õppekava nõuetest.

(3) Pärast 2. klassi lõpetamist ning pärast „Hea Alguse" programmi järgi töötava 3. ja 4. klassi lõpetamist on vaja konverteerida jooksva õppeaasta suulised hinded, mis on aluseks õpilase üleviimisele järgmisesse klassi, hindeskaalale, mis on kehtestatud käesoleva Hindamiskorra 2. osas.

(4) 1. ja 2. klassi ning „Hea Alguse" programmi järgi töötava 3. Ja 4. klassi õpilaste väljalangemisel on vaja konverteerida jooksva õppeaasta suulised hinded hindeskaalale, mis on kehtestatud käesoleva
Hindamiskorra 2. osas.

5. JÄRELVASTAMISE NING JÄRELVASTAMISTÖÖDE LÄBIVIIMISE KORD

(1) Veerandi/kursuse/poolaasta lõpus viiakse läbi kokkuvõttev kontrolltöö, mis õpetaja äranägemisel on kohustuslik nendele õpilastele, kes puudusid antud perioodi jooksul ühest või rohkemast kontrolltöödest. Vajadusel kaitseb õpilane tööd vestluses õpetajaga.

(2) Õpilasi, kes on jooksva perioodi kontrolltöödega õigeaegselt ning edukalt hakkama saanud, võib vabastada kokkuvõtva kontrolltöö kirjutamisest.

6. HINDELISTE ARVESTUSTE LÄBIVIIMISE KORD, NÕUDMISED, TINGIMUSED 8.
NING 11. KLASSIS.

(1) 8. ja 11.klasside õpilased on kohustatud koostama/täitma uurimistööd/praktilised tööd, mis on põhikooli/gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks. Tööde täitmise/ koostamise tingimused ja
kord on esitatud kooli õppekavas.

7. KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMISE KORD.

Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust, gümnaasiumi astmes ainult hindamist.

7.1. KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMISE EESMÄRK:

1) Suunata õpilane täitma koolikorra eeskirju ning järgima ühiskonna käitumisreegleid ning eetikanorme.

2) Motiveerida õpilasi õppeülesandeid hoolikalt täitma.

7.2 KÄITUMISE HINDAMINE

(1) Käitumise hindamise aluseks on koolikorra eeskirja täismine, k.a. üldine koolikohustus, ning ühiskonna käitumisreeglite ning eetikanormide täitmine.

(2) Hindega „eeskujulik" hinnatakse õpilase käitumist juhul, kui tema jaoks on kooli sisekorraeeskirjade täitmine ja ühiskonna käitumisreeglite ja eetikanormide järgimine tavaline igas olukorras ja kes täidab koolikorra eeskirju eeskujulikult ja pidevalt.

(3) Hindega „hea" hinnatakse õpilase käitumist juhul, kui ta järgib ühiskonna käitumisreegleid ja eetikanorme ning täidab kooli sisekorra-eeskirju ja ei puudu tundidest ilma mõjuva põhjuseta.

(4) Hindega „rahuldav " hinnatakse õpilase käitumist juhul, kui ta üldjuhul järgib ühiskonna käitumisreegleid ning eetikanorme ja täidab kooli sisekorraeeskirju, kuid esines ka üksikuid väikseid
korrarikkumisi.

(5) Hindega „mitterahuldav " hinnatakse õpilase käitumist juhul, kui ta ei täida kooli sisekorra-eeskirju, ei allu õpetajate nõudmistele ning ei järgi ühiskonna käitumisreegleid ja eetikanorme. Õpilase käitumist võib hinnata kui „mitterahuldav" ka üksiku ebaeetilise käitumise ning korrarikkumise eest.

7.3. HOOLSUSE HINDAMINE

(1) Põhikooli õpilase hoolsuse hinde aluseks on tema suhtumine õppetöösse: tema töökus, kohusetundlikkus ning õppeülesannete regulaarne täitmine.

(2)Hindega „eeskujulik" hinnatakse õpilase hoolsust siis, kui ta alati suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult ning töökusega, õpib vastavalt oma võimetele, täidab ülesandeid korralikult ja
regulaarselt, on initsiatiivne ja viib oma töö lõpuni.

(3) Hindega „hea" hinnatakse õpilase hoolsust siis, kui ta suhtub õppeülesannetesse kohusetunde ning töökusega, täidab neid regulaarselt ning õigeaegselt, on hoolas ning õpib vastavalt oma võimetele.

(4) Hindega „rahuldav" hinnatakse õpilase hoolsust siis, kui ta põhiliselt täidab õppeülesandeid, kuid ebaregulaarselt, ei ole piisavalt töökas ning ei õpi vastavalt oma tegelikele võimetele.

(5) Hindega „mitterahuldav" hinnatakse õpilase hoolsust siis, kui ta ei täida õppeülesandeid, ei õpi vastavalt oma tegelikele võimetele, suhtub õppeülesannetesse vastutustundetult ning lohakalt, puudub
mõjuva põhjuseta tundidest.

8. ÕPILASTE JÄRGMISESSE KLASSI ÜLEVIIMISE NING TÄIENDAVA ÕPPETÖÖ
MÄÄRAMISE KORD.

8.1. ÕPILASE JÄRGMISESSE KLASSI ÜLEVIIMINE

(1) Õpilase järgmisesse klassi üleviimise, lisaõppetöö ning klassikursuse kordamise otsustab õpenõukogu koondhinnete või sõnaliste koondhinnete alusel.

(2) Põhikooli õpilased viiakse üle järgmisesse klassi juhul, kui neile pole täiendavat õppetööd määratud. Otsuse nende õpilaste kohta, kes on jäetud täiendavale õppetööle, kuid ei ole jäetud klassikursut kordama, võib vastu võtta jooksva õppeaasta 31. augustini.

(3) Need gümnaasiumiastme õpilased, kellel aasta jooksul oli rohkem kui 50% mitterahuldavaid kursusehindeid kolmes või rohkem õppeainetes, kustutatakse õppenõukogu otsusel kooli õpilaste nimekirjast.

8.2. ÕPILASE JÄTMINE TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE

(1) Põhikooli õpilane jäetakse täiendavale õppetööle selleks, et ta omandaks teadmised ja oskused, mida nõuab tema suhtes rakendatav õppekava nendes ainetes, kus tema teadmised olid hinnatud kui
„puudulikud" või „nõrgad" või milles ta sai identse kokkuvõtva sõnalise hinnangu või juhul, kui õpilane jäeti hindamata.

(2) Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeperioodi lõppedes õppenõukogu poolt määratud ajaks ajavahemikul kuni jooksva õppeaasta 31. augustini.

(3) Täiendavale õppetööle jäetud õpilane täidab õpetaja otsesel juhendamisel spetsiaalsed õppeülesanded, mis toetavad antud aines nõutavate teadmiste ja oskuste omandamist.

(4) Täiendava õppetöö tulemused kontrollitakse ja hinnatakse ning esinetakse õppenõukogule õpilase järgmisesse klassi üleviimise või põhikooli lõpetamise küsimuse otsustamiseks.

8.3. KLASSIKURSUSE KORDAMINE

(1) Põhikooli õpilase võib õppenõukogu põhjendatud otsusel jätta klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines välja pandud aastahinne „puudulik" või „nõrk", täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekava nõutavad õpitulemused ei ole saavutatud ka individuaalse õppekava või muude koolis rakendatavate tugisüsteeme rakendamisel. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisse õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

(2) Klassikursust ei jäeta kordama:

• lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja individuaalse õppekava järgi õppivaid põhikooli õpilasi;
• gümnaasiumiastmes õppivaid õpilasi.

(3) Kui põhikooli või gümnaasiumiastme õppija alustas õppeaastat ning katkestas selle erinevate asjaolude sunnil, mis on seotud pikaajaliste sõitudega välismaale, siis naasmise korral on õpilasel
võimalik vajalikul moel esitatud ning tõlgetega varustatud õppedokumentide alusel ja õppenõukogu otsusel kas jätkata õpinguid järgmises klassis või korrata alustatud kursust.

Kinnitatud TMRG õppenõukogus

_31.08.2015.a._